Kelly-ITSPEA-blogi

Kõrgkoolidiplom, rakendus-/kutsekõrgkoolidiplom ning erialased kutsetunnistused, näiteks MS või Cisco sertifikaadid, mängivad olulist rolli IT-tööturul, kuid nende rollid ja eelistused sõltuvad sageli tööandjate vajadustest, töökoha konkreetsest rollist ning töötaja karjääri eesmärkidest. Enamike ettevõtete jaoks on oluline töötaja haridustaset näitav paber. Kõrgkool Ülikool on parim koht, kus omandada laiema arusaama IT vallast ning seal toimuvast. Ülikoolist saadud laialdased teoreetilised teadmised loovad hea põhja IT turul eri valdkondades läbilöömiseks. Kõrgkoolitunnistus näitab ka tööandjale, et sa suutsid käia kohal, lahendada erinevaid probleeme ning saad kohusetundlikult asjadega õigeks ajaks valmis.  Rakendus-/kutsekõrgkoolidiplom Rakendus-/kutsekõrgkoolides keskendutakse rohkem konkreetsete oskuste ja teadmiste omandamisele, mis on vajalikud konkreetsete IT-valdkondade või tööülesannete jaoks. Kutsekõrghariduse omandamine võtab tavaliselt ka vähem aega kui kõrgkoolist pa...

  Patent 1 : Patendi saamine tagab eksklusiivsed õigused leiutisele, mis üldjuhul on, kas mõni toode või protsess, mis pakub uut tüüpi lähenemist või lahendust mingile kindlale probleemile. Patendi taotlemine on tüüpiliselt pikk ja tülikas protsess.Ühest küljest aitavad patendid innovatsioonile kaasa, kuna tehniline informatsioon patenditava kohta tuleb patendi avalduses teha avalikuks. Tehnilise informatsiooni avalikustamine annab suhteliselt selge ülevaate, kuidas keegi midagi teeb. Selline avalik referents aitab tegelikult innovatsioonile kaasa ja edendab mõtteviisi, et “vaatame, mis teised teinud on ja teeme paremini”. Muidugi, oleneb kui hästi patendi avaldus koostatud on ja mida, ning mis mahus ta katab. Teisest küljest, kuna patendid kehtivad üldjuhul 20 aastat avalduse esitamise kuupäevast, siis võib hästi koostatud patent pigem anda liiga suure võimu patendi esitaja kätta. Hea näide on insuliin 2 ja kuidas suured ravimifirmad patendeerivad insuliini koostist, selle tootmi...

Naatan Nohiku tarkvaraprojektil on valida kolme litsentsi vahel: ärivaraline litsents (EULA; suletud lähtekood) GNU GPL (tugev copyleft ) BSD litsents (ilma copyleft ita) Millised on iga litsentsi eelised ja puudused? Millistes oludes võiks millist litsentsi eelistada? Naatani valik sõltub suuresti sellest, et mis eesmärgil ta oma tarkvaraprojekti arendab. Kui Naatani tarkvaraprojekt on uuenduslik ja lahendab mingit kindlat probleemi, ning tema eesmärk on sellega kasu teenida, siis võiks tema valikuks osutuda ärivaraline litsents. Ärivaraline litsents annab arendajatele täieliku kontrolli tarkvara üle ning tagab intellektuaalomandi kaitse. Lähtekood on suletud, mis vähendab võimalust konkurentide tekkimiseks ja suurendab tõenäosust, et kliendid tulevad just sinu juurde. Naatanil on õigus sätestada reeglid, kuidas tema tarkvara kasutada tohib, ning millised on tema, kui omaniku, õigused. Kasutaja annab siis nõusoleku, kui ta on tutvunud kasutustingimustega ja need sobivad. Kui aga Naata...

  Oma 1997. aastal ilmunud raamatus “Netiquette,” toob Virginia Shea välja võrgusuhtluse 10 põhikäsku, mida järgida. Kuigi raamatu ilmumisest on möödas juba üle 20 aasta, kehtivad osad käsud ka tänapäevase võrgusuhtluse kohta. Mõni vähem, mõni isegi rohkem. Järgnevalt toon välja mõlemast ühe. 8. Austa teiste inimeste privaatsust ( “Respect other people’s privacy” ) Tänapäeval on suur osa inimeste elust kolinud võrku, mis tähendab, et tahes-tahtmata on sellega ka osa oma privaatsusest ohtu seatud. Igal veebilehel käies ja muudkui küpsiseid süües tunneb mõni algoritm sind paremini, kui sa ise. Õnneks võideldakse aktiivselt selle eest, et inimeste andmed oleks kaitstud ja andmetega ümber käimine reguleeritud. 7. Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust ( “Respect other people's time and bandwidth” ) Ei saa väita, et see reegel oleks oma tähtsuse kaotanud. Pigem on internet arenenud piisavalt mugavaks, et “segajad” ja endale mitte huvi pakkuva sisu saab suhteliselt lihtsa vaevaga bl...

  Tugevused: Tugev põhi, mille pealt edasi ehitada Eesti on tuntud kui digiriik. Näiteks e-residentsuse, e-hääletuse ja paljude muude olemasolevate digilahenduste väljatöötamise käigus kogutud andmed ja teadmised on rajanud tee, kust on lihtsam edasi minna. Uute töökohtade loomine Digiühiskonna kasv loob uusi töökohti.  Digiteenuste kvaliteedi tagamine Püütakse arvestada võimalikult suure hulga inimeste soovide ja vajadustega, et luua meelsamini kasutatavaid süsteeme. Olemasolev tugev maine Eesti on kõrgelt hinnatud digiriik ning see loob head võimalused rahvusvahelisteks koostöövõimalusteks ja meelitab investoreid panustama. Nõrkused: Spetsialistide puudumine Erinevate digilahenduste väljatöötamine nõuab oma ala spetsialistide, arendajate kaasamist. Tööturul ei pruugi aga olla piisavalt vajaliku spetsialiteeditasemega inimesi ja see pärsib digiühiskonna arengukiirust. Võimalikud andmekaitse ja privaatsuse probleemid Kuigi andmete kasutamine on lubatud uute nutikate lahenduste...

Kasutab uut meediat oskuslikult   National Geographic on tuntud oma ajakirja ja looduskanali poolest. Esimene ajakiri ilmus juba 1888. aastal ja sisaldas hulganisti pilte, artikleid ning geograafilisi kaarte. 2001. aastal loodi populaarteaduslik telekanal, mis keskendus teadus-, loodus-, ajaloo- ja uurimisdokumentaalidele. Digitaalmeedia kasvades ei jäänud ka National Geographic maha ning kasvatas oma nähtavust ja kättesaadavust erinevatel meediaplatvormidel (Facebook, Youtube, Twitter/X, Instagram, jne). Looduspildid Instagrami, dokumentaalid ja muu videomaterjal Youtube kanalile, erinevad sotsiaalmeediakampaaniad Facebookis, Twitteris jne. Juba ainuüksi Instagramis on neil pea 300 miljonit aktiivset jälgijat. https://www.nationalgeographic.com/adventure/article/geographic-magazine-natgeo-first-hubbard-greely-1888 https://www.nationalgeographic.org/society/our-story/ https://www.giraffesocialmedia.co.uk/how-do-national-geographic-use-social-media/ Paistab uues meedias märksa lahje...

  võiks tänasele netikasutajale ikka veel tuttav olla HTML Esimese HTML-i versiooni kirjutas Tim Berners-Lee 1993. aastal. Sellest ajast alates on olnud palju erinevaid HTML-i versioone. HTML on standardne märgistuskeel veebilehtede loomiseks. See võimaldab luua ja struktureerida jaotisi, lõike ja linke HTML-elementide abil (veebilehe ehitusplokid), nagu märgendid ja atribuudid. Seda peetakse nüüd ametlikuks veebi standardiks ja on siiani peamine märgistuskeel, mida internetis leidub. https://www.washington.edu/accesscomputing/webd2/student/unit1/module3/html_history.html   https://www.hostinger.com/tutorials/what-is-html   tänaseks juba täiesti kadunud BBS bulletin board system Esimene BBS (teatetahvlisüsteem) loodi 1978. aastal Ward Christenseni poolt. BBS-id olid kasutajaliidesega serverid, mis põhinesid dial-up ühendusel ja olid alguses aeglased, sest tolleaegsed modemid ei olnud väga kiired. Liides oli täielikult tekstipõhine ja tavaliselt oli see kas ASCII või ANSI ...