Kelly-ITSPEA-blogi

  Tugevused: Tugev põhi, mille pealt edasi ehitada Eesti on tuntud kui digiriik. Näiteks e-residentsuse, e-hääletuse ja paljude muude olemasolevate digilahenduste väljatöötamise käigus kogutud andmed ja teadmised on rajanud tee, kust on lihtsam edasi minna. Uute töökohtade loomine Digiühiskonna kasv loob uusi töökohti.  Digiteenuste kvaliteedi tagamine Püütakse arvestada võimalikult suure hulga inimeste soovide ja vajadustega, et luua meelsamini kasutatavaid süsteeme. Olemasolev tugev maine Eesti on kõrgelt hinnatud digiriik ning see loob head võimalused rahvusvahelisteks koostöövõimalusteks ja meelitab investoreid panustama. Nõrkused: Spetsialistide puudumine Erinevate digilahenduste väljatöötamine nõuab oma ala spetsialistide, arendajate kaasamist. Tööturul ei pruugi aga olla piisavalt vajaliku spetsialiteeditasemega inimesi ja see pärsib digiühiskonna arengukiirust. Võimalikud andmekaitse ja privaatsuse probleemid Kuigi andmete kasutamine on lubatud uute nutikate lahenduste loomisek

Kasutab uut meediat oskuslikult   National Geographic on tuntud oma ajakirja ja looduskanali poolest. Esimene ajakiri ilmus juba 1888. aastal ja sisaldas hulganisti pilte, artikleid ning geograafilisi kaarte. 2001. aastal loodi populaarteaduslik telekanal, mis keskendus teadus-, loodus-, ajaloo- ja uurimisdokumentaalidele. Digitaalmeedia kasvades ei jäänud ka National Geographic maha ning kasvatas oma nähtavust ja kättesaadavust erinevatel meediaplatvormidel (Facebook, Youtube, Twitter/X, Instagram, jne). Looduspildid Instagrami, dokumentaalid ja muu videomaterjal Youtube kanalile, erinevad sotsiaalmeediakampaaniad Facebookis, Twitteris jne. Juba ainuüksi Instagramis on neil pea 300 miljonit aktiivset jälgijat. https://www.nationalgeographic.com/adventure/article/geographic-magazine-natgeo-first-hubbard-greely-1888 https://www.nationalgeographic.org/society/our-story/ https://www.giraffesocialmedia.co.uk/how-do-national-geographic-use-social-media/ Paistab uues meedias märksa lahjem ku

  võiks tänasele netikasutajale ikka veel tuttav olla HTML Esimese HTML-i versiooni kirjutas Tim Berners-Lee 1993. aastal. Sellest ajast alates on olnud palju erinevaid HTML-i versioone. HTML on standardne märgistuskeel veebilehtede loomiseks. See võimaldab luua ja struktureerida jaotisi, lõike ja linke HTML-elementide abil (veebilehe ehitusplokid), nagu märgendid ja atribuudid. Seda peetakse nüüd ametlikuks veebi standardiks ja on siiani peamine märgistuskeel, mida internetis leidub. https://www.washington.edu/accesscomputing/webd2/student/unit1/module3/html_history.html   https://www.hostinger.com/tutorials/what-is-html   tänaseks juba täiesti kadunud BBS bulletin board system Esimene BBS (teatetahvlisüsteem) loodi 1978. aastal Ward Christenseni poolt. BBS-id olid kasutajaliidesega serverid, mis põhinesid dial-up ühendusel ja olid alguses aeglased, sest tolleaegsed modemid ei olnud väga kiired. Liides oli täielikult tekstipõhine ja tavaliselt oli see kas ASCII või ANSI koos lihtsa ka

  Üks, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul 3D printer Kuigi 3D printimise algne idee, esimene patent ja ka esimesed 3D printerid pärinevad eelmisest sajandist, on 21. sajandil 3D printerite populaarsus nii tootmises kui ka isiklikus kasutamises märkimisväärselt kasvanud. Suurima populaarsuse kasvu põhjustas 2005. aastal loodud avatud lähtekoodiga RepRap projekt, mis on 3D printer, millega saab valmistada kõiki enda komponente. Tänapäeva 3D printereid kasutatakse mitmetes tööstusharudes nagu näiteks lennundus, arhitektuur, tootmine, autotööstus, tervishoid, ehitus ja paljudes teistes valdkondades. Materjalina on võimalik kasutada peale plastiku ka betooni, metalli ja isegi inimkudet. Näiteks tänu 3D printimisele oleme lähedal sünteetilise maksa printimise võimalusele. Nagu iga tööriista puhul, on ka sellel tehnoloogial omad varjuküljed. Esimesest töötavast 3D prinditud relv tulistati 2013. aastal. Sellest ajast peale on loodud erinevaid relvade disaine, mida jagatakse foorumi