Posts

Positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis

Jakob Nielseni viis peamist komponenti: õpitavus - kui kiiresti saab kasutaja objekti esmakordsel kasutamisel selgeks peamised funktsioonid? tõhusus - kui kiiresti saab kasutaja vajalikud toimingud tehtud, kui objekti kasutamine on selgeks õpitud? meeldejäävus - kui kiiresti suudab kasutaja vajalikud oskused meelde tuletada, kui mõnda aega ei ole objekti kasutatud? vead (tegelikult veakindlus) - kui palju kasutaja objekti kasutamisel vigu teeb, kui tõsised need on ja kui raske on neid parandada? rahulolu - kui meeldiv on kasutuskogemus? Minu arust kipuvad kasutajale ebameeldivad ja mitte intuitiivsed olema üldjuhul riigiportaalid. Paljud riigiasutused kasutavad vananenud süsteeme ja tehnoloogiaid oma veebilehtede haldamiseks. Need süsteemid võivad olla vähem paindlikud ja raskemini kasutatavad võrreldes uuemate platvormidega, mis võib mõjutada veebilehe kasutajakogemust negatiivselt. Arenduspartnerid valitakse tavaliselt läbi hankemenetluste ja kui kõik sobivuse kriteeriumid on täidetu

Arendus- ja ärimudel

  Intel kasutab SAFe (Scaled Agile Framework ehk SAFe) agiilset arendusmudelit. Agiilset arendusmudelit iseloomustab olemasolevate oskuste baasil eksperimenteerimine ja improviseerimine, läbi mille konkreetses olukorras võimalikult paindlikult sobivaim lahendusmeetod leida. Sellise mudeli rakendamine on Intelil aidanud pidada sammu keerulise ja kiiresti kasvava tööstusharuga ning samal ajal tagada kvaliteet ja hoida ka kulud kontrolli all. SAFe kasutuselevõtt on võimaldanud Intelil pakkuda rohkem tooteid ja teenuseid ilma olulise töötajate arvu suurenemiseta, aidanud püsida konkurentsivõimelised arvestades tööstuse kiire kasvu tempot. Ettevõtte sisene läbipaistvus, suhtlus ning efektiivsus on alates kasutuselevõttu suurenenud ning andnud innovatsioonile ja arengule suure positiivse tõuke. Inteli ärimudel tugineb tugevalt tehnoloogilisel innovatsioonil ning on juhtival kohal pooljuhtide ja arvutikomponentide tehnoloogilises arengus. Intel hoiab tugevaid suhted teiste ettevõtetega, sealh

Eben Mogleni “Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright” arvustus

  1999. Aastal kirjutas Eben Moglen artikli: “Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright”, mis sai kirjutatud ennustaval toonil arvamaks, kuidas digitaalne revolutsioon võib mõjuda erinevatele ühiskonna aspektidele, sealhulgas intellektuaalomandile, tarkvaraarendusele, muusikatööstusele, uudistele ja kultuurilistele normidele. Moglen arutleb traditsioonilise intellektuaalomandi seaduse piirangute üle ja ennustab nihet alternatiivsete mudelite poole, nagu vaba tarkvara ja copyleft- litsentsid. Üldjaolt on see ennustus täppi läinud, kuna avatud lähtekoodiga tarkvaraarendus on laialdasemalt hoogu kogunud (näiteks Linux). Copyleft litsentsid (nagu GPL) on samuti levinud. Siiski, omandivara ja traditsiooniline intellektuaalomandi mõiste ei ole kusagile kadunud ja tõenäoliselt ei kao ka veel pikka aega. Moglen ennustab näiteks plaadifirmade ja uudisteagentuuride võimu vähenemist ja et inimesed saavad sisu levitamise üle suurema kontrolli. Ka see ennustus on suures osas tä

Juhtimise tüübid

Image
  William Henry Gates III on USA tarkvaraettevõtte Microsoft kaasasutaja. Gates innustab oma meeskonda ja tagab neile vajalikud ressursid, et aidata neil saavutada ühiseid eesmärke. Ta usub, et inimesed peavad olema motiveeritud ja tundma end osana organisatsioonist, et nad saaksid oma potentsiaali täielikult rakendada. Ta tegutseb ka mentorina, olles eeskujuks jagades teadmisi ja kogemusi. Gates on visioonikeskne juht, kes suunab panna oma meeskonda suurema eesmärgi poole liikuma. Ta usub, et visiooni elluviimine ja parimad tulemused saavutatakse läbi pühendumuse, innovatsiooni ja koostöö. Gates rõhutab olulisusele olla avatud suhtluses oma meeskonnaga. Ta julgustab oma töötajaid olema avatud uutele ideedele ja arvamustele ning jagama oma mõtteid ja ideid vabalt. Steve Jobs - arengumootor Jobs oli tõeline innovaator. Ta tahtis pidevalt asju paremaks muuta ning püüdis saavutada eesmärke, mis tundusid teistele võimatud. Jobs soodustas loovust ja uudsust ning julgustas oma meeskonda kast

Kool vs kutsetunnistus

Kõrgkoolidiplom, rakendus-/kutsekõrgkoolidiplom ning erialased kutsetunnistused, näiteks MS või Cisco sertifikaadid, mängivad olulist rolli IT-tööturul, kuid nende rollid ja eelistused sõltuvad sageli tööandjate vajadustest, töökoha konkreetsest rollist ning töötaja karjääri eesmärkidest. Enamike ettevõtete jaoks on oluline töötaja haridustaset näitav paber. Kõrgkool Ülikool on parim koht, kus omandada laiema arusaama IT vallast ning seal toimuvast. Ülikoolist saadud laialdased teoreetilised teadmised loovad hea põhja IT turul eri valdkondades läbilöömiseks. Kõrgkoolitunnistus näitab ka tööandjale, et sa suutsid käia kohal, lahendada erinevaid probleeme ning saad kohusetundlikult asjadega õigeks ajaks valmis.  Rakendus-/kutsekõrgkoolidiplom Rakendus-/kutsekõrgkoolides keskendutakse rohkem konkreetsete oskuste ja teadmiste omandamisele, mis on vajalikud konkreetsete IT-valdkondade või tööülesannete jaoks. Kutsekõrghariduse omandamine võtab tavaliselt ka vähem aega kui kõrgkoolist paberi

WIPO

Image
  Patent 1 : Patendi saamine tagab eksklusiivsed õigused leiutisele, mis üldjuhul on, kas mõni toode või protsess, mis pakub uut tüüpi lähenemist või lahendust mingile kindlale probleemile. Patendi taotlemine on tüüpiliselt pikk ja tülikas protsess.Ühest küljest aitavad patendid innovatsioonile kaasa, kuna tehniline informatsioon patenditava kohta tuleb patendi avalduses teha avalikuks. Tehnilise informatsiooni avalikustamine annab suhteliselt selge ülevaate, kuidas keegi midagi teeb. Selline avalik referents aitab tegelikult innovatsioonile kaasa ja edendab mõtteviisi, et “vaatame, mis teised teinud on ja teeme paremini”. Muidugi, oleneb kui hästi patendi avaldus koostatud on ja mida, ning mis mahus ta katab. Teisest küljest, kuna patendid kehtivad üldjuhul 20 aastat avalduse esitamise kuupäevast, siis võib hästi koostatud patent pigem anda liiga suure võimu patendi esitaja kätta. Hea näide on insuliin 2 ja kuidas suured ravimifirmad patendeerivad insuliini koostist, selle tootmispro

Litsentsid

Image
Naatan Nohiku tarkvaraprojektil on valida kolme litsentsi vahel: ärivaraline litsents (EULA; suletud lähtekood) GNU GPL (tugev copyleft ) BSD litsents (ilma copyleft ita) Millised on iga litsentsi eelised ja puudused? Millistes oludes võiks millist litsentsi eelistada? Naatani valik sõltub suuresti sellest, et mis eesmärgil ta oma tarkvaraprojekti arendab. Kui Naatani tarkvaraprojekt on uuenduslik ja lahendab mingit kindlat probleemi, ning tema eesmärk on sellega kasu teenida, siis võiks tema valikuks osutuda ärivaraline litsents. Ärivaraline litsents annab arendajatele täieliku kontrolli tarkvara üle ning tagab intellektuaalomandi kaitse. Lähtekood on suletud, mis vähendab võimalust konkurentide tekkimiseks ja suurendab tõenäosust, et kliendid tulevad just sinu juurde. Naatanil on õigus sätestada reeglid, kuidas tema tarkvara kasutada tohib, ning millised on tema, kui omaniku, õigused. Kasutaja annab siis nõusoleku, kui ta on tutvunud kasutustingimustega ja need sobivad. Kui aga Naata