Kool vs kutsetunnistus

Kõrgkoolidiplom, rakendus-/kutsekõrgkoolidiplom ning erialased kutsetunnistused, näiteks MS või Cisco sertifikaadid, mängivad olulist rolli IT-tööturul, kuid nende rollid ja eelistused sõltuvad sageli tööandjate vajadustest, töökoha konkreetsest rollist ning töötaja karjääri eesmärkidest. Enamike ettevõtete jaoks on oluline töötaja haridustaset näitav paber.


Kõrgkool

Ülikool on parim koht, kus omandada laiema arusaama IT vallast ning seal toimuvast. Ülikoolist saadud laialdased teoreetilised teadmised loovad hea põhja IT turul eri valdkondades läbilöömiseks. Kõrgkoolitunnistus näitab ka tööandjale, et sa suutsid käia kohal, lahendada erinevaid probleeme ning saad kohusetundlikult asjadega õigeks ajaks valmis. 

Rakendus-/kutsekõrgkoolidiplom

Rakendus-/kutsekõrgkoolides keskendutakse rohkem konkreetsete oskuste ja teadmiste omandamisele, mis on vajalikud konkreetsete IT-valdkondade või tööülesannete jaoks. Kutsekõrghariduse omandamine võtab tavaliselt ka vähem aega kui kõrgkoolist paberi saamine, ning loob head võimalused kiirelt tööle asumiseks. Kui on juba varakult teada, et mingi kindel tehniline oskus pakub huvi ja eesmärgiks kiirelt neid oskusi rakendama hakata, siis võiks rakendus-/kutseharidus olla hea valik. Tööandja vaatest võiks rakenduskõrgharidusega inimesi olla lihtsam võtta ettevõttesse konkreetseid ülesandeid lahendama, kuna praktiliste kogemustele on haridusteel rohkem rõhku pandud. 


Kutsetunnistus

Kutsetunnistused on pigem neile, kes juba omavad piisavaid teadmisi ja töötavad kindlas vallas ning soovivad oma teadmistepagasit täiendada või spetsialiseeruda mingis konkreetses valdkonnas/tehnoloogias. Kutsetunnistused on pigem boonused/lisad tõestamaks spetsiifilistemate oskuste omamist.


Kokkuvõtteks arvan, et haridustee valikul tuleks lähtuda oma soovidest ja huvidest. Alati saab juurde õppida ja ennast pidevalt täiendada.

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Kolm põnevat IT-lahendust

Image
  Üks, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul 3D printer Kuigi 3D printimise algne idee, esimene patent ja ka esimesed 3D printerid pärinevad eelmisest sajandist, on 21. sajandil 3D printerite populaarsus nii tootmises kui ka isiklikus kasutamises märkimisväärselt kasvanud. Suurima populaarsuse kasvu põhjustas 2005. aastal loodud avatud lähtekoodiga RepRap projekt, mis on 3D printer, millega saab valmistada kõiki enda komponente. Tänapäeva 3D printereid kasutatakse mitmetes tööstusharudes nagu näiteks lennundus, arhitektuur, tootmine, autotööstus, tervishoid, ehitus ja paljudes teistes valdkondades. Materjalina on võimalik kasutada peale plastiku ka betooni, metalli ja isegi inimkudet. Näiteks tänu 3D printimisele oleme lähedal sünteetilise maksa printimise võimalusele. Nagu iga tööriista puhul, on ka sellel tehnoloogial omad varjuküljed. Esimesest töötavast 3D prinditud relv tulistati 2013. aastal. Sellest ajast peale on loodud erinevaid relvade disaine, mida jagatakse foorumi
Read more

Arendus- ja ärimudel

  Intel kasutab SAFe (Scaled Agile Framework ehk SAFe) agiilset arendusmudelit. Agiilset arendusmudelit iseloomustab olemasolevate oskuste baasil eksperimenteerimine ja improviseerimine, läbi mille konkreetses olukorras võimalikult paindlikult sobivaim lahendusmeetod leida. Sellise mudeli rakendamine on Intelil aidanud pidada sammu keerulise ja kiiresti kasvava tööstusharuga ning samal ajal tagada kvaliteet ja hoida ka kulud kontrolli all. SAFe kasutuselevõtt on võimaldanud Intelil pakkuda rohkem tooteid ja teenuseid ilma olulise töötajate arvu suurenemiseta, aidanud püsida konkurentsivõimelised arvestades tööstuse kiire kasvu tempot. Ettevõtte sisene läbipaistvus, suhtlus ning efektiivsus on alates kasutuselevõttu suurenenud ning andnud innovatsioonile ja arengule suure positiivse tõuke. Inteli ärimudel tugineb tugevalt tehnoloogilisel innovatsioonil ning on juhtival kohal pooljuhtide ja arvutikomponentide tehnoloogilises arengus. Intel hoiab tugevaid suhted teiste ettevõtetega, sealh
Read more

Kaks nähtust Interneti varasemast ajaloost

Image
  võiks tänasele netikasutajale ikka veel tuttav olla HTML Esimese HTML-i versiooni kirjutas Tim Berners-Lee 1993. aastal. Sellest ajast alates on olnud palju erinevaid HTML-i versioone. HTML on standardne märgistuskeel veebilehtede loomiseks. See võimaldab luua ja struktureerida jaotisi, lõike ja linke HTML-elementide abil (veebilehe ehitusplokid), nagu märgendid ja atribuudid. Seda peetakse nüüd ametlikuks veebi standardiks ja on siiani peamine märgistuskeel, mida internetis leidub. https://www.washington.edu/accesscomputing/webd2/student/unit1/module3/html_history.html   https://www.hostinger.com/tutorials/what-is-html   tänaseks juba täiesti kadunud BBS bulletin board system Esimene BBS (teatetahvlisüsteem) loodi 1978. aastal Ward Christenseni poolt. BBS-id olid kasutajaliidesega serverid, mis põhinesid dial-up ühendusel ja olid alguses aeglased, sest tolleaegsed modemid ei olnud väga kiired. Liides oli täielikult tekstipõhine ja tavaliselt oli see kas ASCII või ANSI koos lihtsa ka
Read more