Litsentsid

Naatan Nohiku tarkvaraprojektil on valida kolme litsentsi vahel:

  • ärivaraline litsents (EULA; suletud lähtekood)

  • GNU GPL (tugev copyleft)

  • BSD litsents (ilma copyleftita)

Millised on iga litsentsi eelised ja puudused? Millistes oludes võiks millist litsentsi eelistada?


Naatani valik sõltub suuresti sellest, et mis eesmärgil ta oma tarkvaraprojekti arendab.

Kui Naatani tarkvaraprojekt on uuenduslik ja lahendab mingit kindlat probleemi, ning tema eesmärk on sellega kasu teenida, siis võiks tema valikuks osutuda ärivaraline litsents. Ärivaraline litsents annab arendajatele täieliku kontrolli tarkvara üle ning tagab intellektuaalomandi kaitse. Lähtekood on suletud, mis vähendab võimalust konkurentide tekkimiseks ja suurendab tõenäosust, et kliendid tulevad just sinu juurde. Naatanil on õigus sätestada reeglid, kuidas tema tarkvara kasutada tohib, ning millised on tema, kui omaniku, õigused. Kasutaja annab siis nõusoleku, kui ta on tutvunud kasutustingimustega ja need sobivad.

Kui aga Naatani tarkvaraprojekt on arendatud eesmärgiga, et kõikidel kasutajatel oleks võimalus näha, mida nad täpselt paigaldavad / jooksutavad (tutvudes lähtekoodiga), et nad saaksid ise ka panustada, funktsionaalsust lisada ning mugandada, siis võiks GNU GPL olla Naatani valik. GNU GPL seab ette, et kasutajate tehtud muudatused langevad samuti sama litsentsi alla ja tuleb teha avalikuks. See aga tähendab, et kui keegi keegi leiab, et tal oleks Naatani projektist, või mingist osast sellest, oma arenduses kasu, siis kasutamise järgselt peaks ka tema oma lähtekoodi tegema avalikult ja kasutama GPL litsentsi.  


BSD (ilma copyleftita) litsentsi puhul on samuti tegemist avatud lähtekoodiga Naatani vaatest, kuid kasutajate edasiarendustele ja muudatustele ei seata samu nõudeid. Naatan annab kasutajatele suurema vabaduse oma tarkvaraga ümber käia ja levitada. Litsentsi olemusest tulenevalt on lubatud BSD litsentsiga koodi kasutada teistes suletud lähtekoodiga projektides ning seda ka seeläbi müüa. 



https://imgflip.com/i/8k1myj 



https://www.mend.io/blog/top-open-source-licenses-explained/ 

https://appmaster.io/blog/what-is-the-bsd-license

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Kolm põnevat IT-lahendust

Image
  Üks, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul 3D printer Kuigi 3D printimise algne idee, esimene patent ja ka esimesed 3D printerid pärinevad eelmisest sajandist, on 21. sajandil 3D printerite populaarsus nii tootmises kui ka isiklikus kasutamises märkimisväärselt kasvanud. Suurima populaarsuse kasvu põhjustas 2005. aastal loodud avatud lähtekoodiga RepRap projekt, mis on 3D printer, millega saab valmistada kõiki enda komponente. Tänapäeva 3D printereid kasutatakse mitmetes tööstusharudes nagu näiteks lennundus, arhitektuur, tootmine, autotööstus, tervishoid, ehitus ja paljudes teistes valdkondades. Materjalina on võimalik kasutada peale plastiku ka betooni, metalli ja isegi inimkudet. Näiteks tänu 3D printimisele oleme lähedal sünteetilise maksa printimise võimalusele. Nagu iga tööriista puhul, on ka sellel tehnoloogial omad varjuküljed. Esimesest töötavast 3D prinditud relv tulistati 2013. aastal. Sellest ajast peale on loodud erinevaid relvade disaine, mida jagatakse foorumi
Read more

Arendus- ja ärimudel

  Intel kasutab SAFe (Scaled Agile Framework ehk SAFe) agiilset arendusmudelit. Agiilset arendusmudelit iseloomustab olemasolevate oskuste baasil eksperimenteerimine ja improviseerimine, läbi mille konkreetses olukorras võimalikult paindlikult sobivaim lahendusmeetod leida. Sellise mudeli rakendamine on Intelil aidanud pidada sammu keerulise ja kiiresti kasvava tööstusharuga ning samal ajal tagada kvaliteet ja hoida ka kulud kontrolli all. SAFe kasutuselevõtt on võimaldanud Intelil pakkuda rohkem tooteid ja teenuseid ilma olulise töötajate arvu suurenemiseta, aidanud püsida konkurentsivõimelised arvestades tööstuse kiire kasvu tempot. Ettevõtte sisene läbipaistvus, suhtlus ning efektiivsus on alates kasutuselevõttu suurenenud ning andnud innovatsioonile ja arengule suure positiivse tõuke. Inteli ärimudel tugineb tugevalt tehnoloogilisel innovatsioonil ning on juhtival kohal pooljuhtide ja arvutikomponentide tehnoloogilises arengus. Intel hoiab tugevaid suhted teiste ettevõtetega, sealh
Read more

Kaks nähtust Interneti varasemast ajaloost

Image
  võiks tänasele netikasutajale ikka veel tuttav olla HTML Esimese HTML-i versiooni kirjutas Tim Berners-Lee 1993. aastal. Sellest ajast alates on olnud palju erinevaid HTML-i versioone. HTML on standardne märgistuskeel veebilehtede loomiseks. See võimaldab luua ja struktureerida jaotisi, lõike ja linke HTML-elementide abil (veebilehe ehitusplokid), nagu märgendid ja atribuudid. Seda peetakse nüüd ametlikuks veebi standardiks ja on siiani peamine märgistuskeel, mida internetis leidub. https://www.washington.edu/accesscomputing/webd2/student/unit1/module3/html_history.html   https://www.hostinger.com/tutorials/what-is-html   tänaseks juba täiesti kadunud BBS bulletin board system Esimene BBS (teatetahvlisüsteem) loodi 1978. aastal Ward Christenseni poolt. BBS-id olid kasutajaliidesega serverid, mis põhinesid dial-up ühendusel ja olid alguses aeglased, sest tolleaegsed modemid ei olnud väga kiired. Liides oli täielikult tekstipõhine ja tavaliselt oli see kas ASCII või ANSI koos lihtsa ka
Read more