Kelly-ITSPEA-blogi

Tehnoloogia iseenesest ei ole eetiline ega ebaeetiline vaid pigem on eetiline või ebaeetiline see, kuidas seda tehnoloogiat arendatakse, rakendatakse ja kasutatakse. Näiteks võib tuua sotsiaalmeedia platvorme. Platvorm ise on neutraalne tehnoloogia, mille abil saavad inimesed suhelda, jagada teavet ja luua sarnase mõtteviisiga kogukondi. Siiski võib sotsiaalmeedia platvormide kasutamine olla nii eetiline kui ka ebaeetiline, olenevalt sellest, kuidas neid kasutatakse. Näiteks võidakse platvormidel meelega levitada valeinformatsiooni, rikkuda kellegi privaatsust või õhutada kahjulikku käitumist, mis teeb nende kasutamise ebaeetiliseks. Samas võib sotsiaalmeedia platvorme kasutada ka positiivsete eesmärkide saavutamiseks, nagu teadmiste jagamine, ühenduse loomine ja teadlikkuse tõstmine, muutes nende kasutamise eetiliseks. Teisalt võib tuua näiteid tehnoloogiast, mille eetilisus sõltub sellest, kuidas seda kasutatakse. Näiteks geneetilise muundamise tehnoloogia võib olla eetiliselt neutra

Küberkuritegevus on muutunud tänapäeva digitaalses maailmas üha laiemaks ja ohtlikumaks. Üks suuremaid IT-turvariske on andmete väljapressimine, mis võib ettevõtetele ja organisatsioonidele tekitada suurt varalist ja mainekahju. Küberkurjategijad kasutavad erinevaid taktikaid ja meetodeid, et saada ligipääs ettevõtete süsteemidesse, varastada tundlikke andmeid ning nõuda raha nende tagastamise / mitte avalikuks tegemise eest.  Esimene samm väljapressimise riski maandamiseks on tehnoloogilise poole pealt teha kõikvõimalik, et küberkurjategijatel elu võimalikult keeruliseks teha ja andmeid nende eest kaitsta. See hõlmab tulemüüre, krüptimist, pahavaratõrjet ja muid turvameetmeid, mis aitavad tuvastada ja blokeerida võimalikke rünnakuid. Lisaks on oluline hoida ajakohasena ettevõtte süsteeme ja tarkvara, et need tõhusad püsiks.  Ka kõige tõhusamad tehnoloogilised lahendused ei ole paraku piisavad, kui inimesed, kes nendega töötavad ei oma piisavaid teadmisi neid ümbritsevatest küberohtude

Mõeldes IT-tugilahenduste otsustaja rollile Eestis, peaksime esmalt mõistma nende lahenduste olulisust erivajadustega inimeste jaoks. IT maailm areneb pidevalt ja paljud igapäevaelu lihtsustavad tegevused ja toimingud kolivad internetti ning seega ei tohi ka erivajadustega inimesed nendest lahendustest ilma jääda, sest need lahendused võimaldaksid ka neil hõlbsamini ühiskonnas osaleda, olgu see siis seotud töö, õppimise või igapäevaeluliste toimetustega.  On oluline, et IT-tugilahenduste arendamist ja rahastamist kaalutaks laiemalt kui ainult tehnoloogilisest aspektist. Seda peaks vaatama nii sotsiaalsest, majanduslikust kui ka kommunikatsiooni vaatevinklist. Mis ma sellega öelda tahan, on see, et koostööd peaksid tegema mitmed ministeeriumid. Majandusministeerium aitama ärilisest küljest ning kommunikatsiooniministeerium tagama, et kõikidel inimestel oleks juurdepääs vajalikele kommunikatsioonivahenditele. Koostöö, koostöö ja veelkord koostöö! Rahastamise osas võiks eelkõige vaadata j