IT-tugilahendused

Mõeldes IT-tugilahenduste otsustaja rollile Eestis, peaksime esmalt mõistma nende lahenduste olulisust erivajadustega inimeste jaoks. IT maailm areneb pidevalt ja paljud igapäevaelu lihtsustavad tegevused ja toimingud kolivad internetti ning seega ei tohi ka erivajadustega inimesed nendest lahendustest ilma jääda, sest need lahendused võimaldaksid ka neil hõlbsamini ühiskonnas osaleda, olgu see siis seotud töö, õppimise või igapäevaeluliste toimetustega. 

On oluline, et IT-tugilahenduste arendamist ja rahastamist kaalutaks laiemalt kui ainult tehnoloogilisest aspektist. Seda peaks vaatama nii sotsiaalsest, majanduslikust kui ka kommunikatsiooni vaatevinklist. Mis ma sellega öelda tahan, on see, et koostööd peaksid tegema mitmed ministeeriumid. Majandusministeerium aitama ärilisest küljest ning kommunikatsiooniministeerium tagama, et kõikidel inimestel oleks juurdepääs vajalikele kommunikatsioonivahenditele. Koostöö, koostöö ja veelkord koostöö!

Rahastamise osas võiks eelkõige vaadata ja uurida, kas mõnes riigis on juba mingit sorti töötav  lahendus, et ei peaks ise hakkama “ratast leiutama” ning nii kaua mitte töötavate lahenduste peale raha kulutama kuniks leitakse see õige. Näiteks võiksime võtta eeskuju Soomest, kus valitsus rahastab IT-tugirakenduste rahastamist läbi erinevate riiklike programmide. Samuti võiks kaaluda ka võimalusi leida toetuseid era- ja/või avalikust sektorist. 

Ühesõnaga, IT-tugilahenduste välja töötamisel peaks keskenduma inimestele ja nende vajadustele, mitte ainult tehnikale. See nõuab laialdasemat lähenemist, mis hõlmab mitmete valdkondade ja huvigruppide koostööd ning tagab, et kõigil oleks võrdne juurdepääs vajalikele vahenditele.