Positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis

Jakob Nielseni viis peamist komponenti:

  • õpitavus - kui kiiresti saab kasutaja objekti esmakordsel kasutamisel selgeks peamised funktsioonid?

  • tõhusus - kui kiiresti saab kasutaja vajalikud toimingud tehtud, kui objekti kasutamine on selgeks õpitud?

  • meeldejäävus - kui kiiresti suudab kasutaja vajalikud oskused meelde tuletada, kui mõnda aega ei ole objekti kasutatud?

  • vead (tegelikult veakindlus) - kui palju kasutaja objekti kasutamisel vigu teeb, kui tõsised need on ja kui raske on neid parandada?

  • rahulolu - kui meeldiv on kasutuskogemus?


Minu arust kipuvad kasutajale ebameeldivad ja mitte intuitiivsed olema üldjuhul riigiportaalid. Paljud riigiasutused kasutavad vananenud süsteeme ja tehnoloogiaid oma veebilehtede haldamiseks. Need süsteemid võivad olla vähem paindlikud ja raskemini kasutatavad võrreldes uuemate platvormidega, mis võib mõjutada veebilehe kasutajakogemust negatiivselt. Arenduspartnerid valitakse tavaliselt läbi hankemenetluste ja kui kõik sobivuse kriteeriumid on täidetud, siis edasi minnakse “Sort by price” meetodiga. Asi pannakse püsti tegemaks seda, mida ta tegema peab ja sellega asi ka piirdub.

Ebameeldiva kasutajakogemusena võiks näitena tuua https://maasikas.emta.ee/. Jõuab kätte tuludeklaratsiooni esitamise kuupäev ja jälle pead sa hakkama õppima / meelde tuletama, et kuhu ja mida sa täpselt sisestama pead, et kõik korrektne oleks. Enamasti on rohkem abi kolmandate osapoolte kirjutatud õpetustest. 


Positiivseks ja kasutajasõbralikuks kogemuseks võiks loetleda voogedastusplatvormi Netflix. 

Netflix'i kasutajaliides pakub kasutajatele meeldivat ja arusaadavat kogemust voogedastusplatvormi kasutamisel. Platvormi keskkond on hästi struktureeritud, kasutajasõbralik ja loogiline, võimaldades kasutajatel hõlpsasti leida soovitud sisu ning navigeerida erinevate funktsioonide vahel. Jättes tagasisidet seriaali või filmi meeldivuse või mitte sobivuse kohta õpib Netflix ära su eelistused ja suudab juba ise effektiivselt pakkuda meelepärast  sisu.

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Kolm põnevat IT-lahendust

Image
  Üks, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul 3D printer Kuigi 3D printimise algne idee, esimene patent ja ka esimesed 3D printerid pärinevad eelmisest sajandist, on 21. sajandil 3D printerite populaarsus nii tootmises kui ka isiklikus kasutamises märkimisväärselt kasvanud. Suurima populaarsuse kasvu põhjustas 2005. aastal loodud avatud lähtekoodiga RepRap projekt, mis on 3D printer, millega saab valmistada kõiki enda komponente. Tänapäeva 3D printereid kasutatakse mitmetes tööstusharudes nagu näiteks lennundus, arhitektuur, tootmine, autotööstus, tervishoid, ehitus ja paljudes teistes valdkondades. Materjalina on võimalik kasutada peale plastiku ka betooni, metalli ja isegi inimkudet. Näiteks tänu 3D printimisele oleme lähedal sünteetilise maksa printimise võimalusele. Nagu iga tööriista puhul, on ka sellel tehnoloogial omad varjuküljed. Esimesest töötavast 3D prinditud relv tulistati 2013. aastal. Sellest ajast peale on loodud erinevaid relvade disaine, mida jagatakse foorumi
Read more

Arendus- ja ärimudel

  Intel kasutab SAFe (Scaled Agile Framework ehk SAFe) agiilset arendusmudelit. Agiilset arendusmudelit iseloomustab olemasolevate oskuste baasil eksperimenteerimine ja improviseerimine, läbi mille konkreetses olukorras võimalikult paindlikult sobivaim lahendusmeetod leida. Sellise mudeli rakendamine on Intelil aidanud pidada sammu keerulise ja kiiresti kasvava tööstusharuga ning samal ajal tagada kvaliteet ja hoida ka kulud kontrolli all. SAFe kasutuselevõtt on võimaldanud Intelil pakkuda rohkem tooteid ja teenuseid ilma olulise töötajate arvu suurenemiseta, aidanud püsida konkurentsivõimelised arvestades tööstuse kiire kasvu tempot. Ettevõtte sisene läbipaistvus, suhtlus ning efektiivsus on alates kasutuselevõttu suurenenud ning andnud innovatsioonile ja arengule suure positiivse tõuke. Inteli ärimudel tugineb tugevalt tehnoloogilisel innovatsioonil ning on juhtival kohal pooljuhtide ja arvutikomponentide tehnoloogilises arengus. Intel hoiab tugevaid suhted teiste ettevõtetega, sealh
Read more

Kaks nähtust Interneti varasemast ajaloost

Image
  võiks tänasele netikasutajale ikka veel tuttav olla HTML Esimese HTML-i versiooni kirjutas Tim Berners-Lee 1993. aastal. Sellest ajast alates on olnud palju erinevaid HTML-i versioone. HTML on standardne märgistuskeel veebilehtede loomiseks. See võimaldab luua ja struktureerida jaotisi, lõike ja linke HTML-elementide abil (veebilehe ehitusplokid), nagu märgendid ja atribuudid. Seda peetakse nüüd ametlikuks veebi standardiks ja on siiani peamine märgistuskeel, mida internetis leidub. https://www.washington.edu/accesscomputing/webd2/student/unit1/module3/html_history.html   https://www.hostinger.com/tutorials/what-is-html   tänaseks juba täiesti kadunud BBS bulletin board system Esimene BBS (teatetahvlisüsteem) loodi 1978. aastal Ward Christenseni poolt. BBS-id olid kasutajaliidesega serverid, mis põhinesid dial-up ühendusel ja olid alguses aeglased, sest tolleaegsed modemid ei olnud väga kiired. Liides oli täielikult tekstipõhine ja tavaliselt oli see kas ASCII või ANSI koos lihtsa ka
Read more